pilt

pilt
Inimene hakkab elama alles siis, kui ta suudab elada väljaspool iseennast
Albert Einstein

kolmapäev, 9. juuli 2014

Sõber Robi

Minul on uus sõber. Tutvusime kolm kuud tagasi. Praeguseks ma ei kujutaks enda elu temata ette. Minu ja Veikko kallis Robi. (Nime mõtles Veikko ja mina olin sellega sekundiga nõus)
Ta oli alguses ikka päris pisike aga nüüd on ta tublisti kasvanud. Oskab käskluse peale istuda ja lamada, hetkel õpetan teda käppa andma. Talle meeldib väga joosta ja mängida. Tal on endal mänguasju palju, aga ikka kõige põnevam on mängida kuskilt leitud asjadega. Nt ühe suure kannu, kuhu ma plaanisin istutada lille, oli ta tükkideks närinud ja te ei kujuta ette, kui palju rõõmu võib talle pakkuda üks tühi võikarp. Kui te vaid näeksite tema armsat nägu, kui ta kavalalt jookseb koridorist välja suss hambavahel. Siis on raske temaga pahandada, sest see hetk on nii armas ja naljakas. Eilse kuuma päeva koerustükk oli see, et tuulega tuli köögi uks lahti ja muidugi ta pani enda krõbinate pakiga jooksu. 
Hämmastav kui palju võib üks koerake hinge pugeda. Hoolimata sellest, et ta on ühte ja sama lillepeenart umbes kümme korda üles kaevanud, on ta ikka nii kallis mulle. Ja tema, saab küll pahandada ja ka vitsa aga ikka tuleb rõõmsalt minu juurde. 
Tema suured kõrvad teeksid vist igaühe südame härdaks. Eriti siis, kui ta ärkab ja tuleb kiiresti püsti, ning kõrvad on üks püsti, teine kuidagi kõveralt, endal unine nägu peas. Täna, kui ma sättisin enda päikese kätte vedelema, siis otsustas Robi, et tahab teha sama mis mina, seega sekundiga oli ta pingi peal minu kohal ja hetkeks tundus , et ta ei kavatsegi sealt end liigutada. Minuti vist suutis seal olla ja siis jooksis koridori külma põranda peale.
Muidugi see hetk , kui me oleme end õhtul hingetuks jooksnud ja kui mina istun pingile ning tema tuleb minu kõrvale ja paneb pea sülle, on vist kõige ilusam hetk.

teisipäev, 1. juuli 2014

Iseseisvus ja comeback


Kuna suvi on alanud ja õppimisest saab pausi teha, siis kavatsen ligeda raamatuoid, mille jaoks mul aega ei ole olnud. Olen oma nimekirja lisanud ka paar Kaur Kenderi raamatut. Kuna meedias olen ma tähele pannud, et tema olek on veidi ülbe ja otsekohene, siis tahtsin lugeda tema raamatuid, et mõista tema maailma. Raamatud on ilmselt, ma loodan, ikkagi väljamõeldis ja tema mõttemaailma ma ei mõista siiani. Lugesin läbi kaks raamatut ja rohkem ma tema teostest lugeda ei soovi. Hästi kirjutatud, kuid ebameeldivad.

kolmapäev, 26. veebruar 2014

Miks mina?

Käisin teatris vaatamas Jan Uuspõldu monoteatrit " Miks mina?" Ei ütleks, et olen tema teatrite fänn, aga mul on vaatamata ainult "Vanaisa". Ma ütleks, et see teatritükk oli üks parimatest. Tema monoloog ümbritsevast elust oli piisavalt naljatlev ja ta puudutas tõesti kõike ümbritsevat rõhutades ka eestlaste omadusi, mida muidu ei märka.

Naljamängud

Leidsin aega, et lugeda vahelduseks midagi, mis ei ole minu erialaga seotud. Ma ei loe tavaliselt selliseid raamatuid, kuna mulle ei meeldi fantaasia, mulle meeldib reaalsus. Raamat on nimelt romaan, aga seal on piisavalt põnevust, mitte ninnunännutamist. Kavatsen lugeda ka Suzanne Collinsi teisi raamatuid, see oli triloogia esimene osa. Üks parimaid raamatuid, mida lugenud olen.

esmaspäev, 27. jaanuar 2014

Kõige tähtsam küsimus


Jep. Täpselt selline raamat seisab minu kodus riiulil. Ei, mitte raamatukogust laenatud, vaid täitsa minu enda oma. Ma tavaliselt ei osta endale raamatuid, aga vot selle ostsin. See on väga hea raamat. Mul on see juba üks kord läbi loetud, kavatsen veelkord lugeda, seekord märkmik kõrval, et saaksin pähekerkivad mõtted üles kirjutada. Võib-olla ma kunagi ka kirjutan nendest mõtetest oma blogis.

How long will I love you

About time. Film mida nägin viimati kinos. See muutis tolleõhtu elamuse väga nauditavaks. Selles filmis oli kõike - rõõmu, romantikat, kurbust, huumorit(+ minu lemmiknäitleja Rachel McAdams). Ma olin sellest filmist lihtsalt nii vaimustuses.